4.1.08

Jaan Krossi ärasaatmine

Jaan Krossi ärasaatmine toimub 5. jaanuaril 2008.a. algusega kell 11.00 Tallinna Kaarli kirikus.

Hüvastijätuks Jaan Krossiga on Kaarli kirik avatud reedel, 4. jaanuaril kell 16.00 – 20.00. Samas on võimalik teha sissekandeidkaastunderaamatusse.

Leinatalitusest teeb otseülekande Eesti Televisioon. Pärast teenistust liigub sargaauto kirikust Harju tänavale Jaan Krossi kodumajajuurde, kus tehakse lühike peatus. Muldasängitamine toimub perekonna ringis. Perekond palub teenistusele lilli ja pärgi mitte tuua.Soovijad võivad Jaan Krossi mälestuseks süüdata küünla Eduard Vilde mälestusmärgi juurde Kirjanike Maja vastas.Eesti Kirjanike Liit ja Jaan Krossi perekond on kokku kutsunud matusetoimkonna. Lisaks perekonnaliikmetele kuuluvad sellesse MartMeri, Tõnu Kaljuste, Vabariigi Presidendi Kantselei direktor Rainer Saks, Kaarli koguduse diakon Lauri Kurvits, Indrek Tarand EestiÜliõpilaste Seltsi vilistlaskogust, Piret Saluri ja Mart Siilmann Eesti Kirjanike Liidust.

Kõiges matustesse puutuvas vastab küsimustele Piret Saluri meiliaadressil toimkond@ekl.ee ja telefonil 5077338.

JAAN KROSS 19.02.1920 - 27.12.2007

Läbipõlenud jõuluküünalde järel süütame nüüd oma kodudes leinaküünlad. Lahkunud on Jaan Kross, meie suurmees, kelle elus ja loomingus peegeldub liialdamata öeldes kogu tema rahva saatus. Ja enamgi veel. Jaan Krossi elulugu ja saavutused on loetavad igas endast lugupidavas teatmeteoses, nii meil kui mujal ja teistes keeltes. Kuid ta ise teadis meile öelda midagi muud ja enamat, kui neis tarkades raamatutes kirjas. Ta teadis meile kinnitada, et kõik inimesed on sündinud Genuas. Ta tegi seda nii veenvalt ja nii suure sisendusjõuga, et me uskusime teda. Sest kõik inimesed väärivad ju vabadust maailma avastamiseks. Jaan Krossi sõnad andsid meile sellele uljale avastusretkele asumiseks lootust ja eneseväärikust. Need sõnad viisid meid kord võidule ja aitavad igaüht, kes kuulda võtab.Jaan Krossi panust eesti kirjandusse ja eesti mõtte arengusse ei saa hinnata lühidalt ja pinnapealselt, nii paljutahkne on see ja trotslik aegade ja olude kiuste. Kalamaja ja Westholmi poiss pürgis Tartu Ülikoolis õppima juristiks, kuid temast sai hoopis luuletaja. Legendaarseks muutunud arbujate aja sillatas ta sumbunud viiekümnendate teisel poolel pärast Siberist naasmist värske nägemusega luulest ja puhus söerikastajana lõkkele intellektuaalse vabavärsi, mis juba vormilt oli protest ümbritseva tegelikkuse vastu. Tema lüürikutalenti ja romantilist loomust tunnistavad aga unustamatud värsid imelisest aasast ja lendavast saarest, milles köeb samasugune vabaduse- ja iluiha. Vahest küll olude sunnil, aga ka lugejate õnneks sai Jaan Krossist viljakas tõlkija, tänu kellele on eesti keeles olemas B. Brechti, A. Gribojedovi, P.-J. Berangeri, E. Diktoniuse, P. Eluardi, L. Carrolli, Stefan Zweigi ja paljude teiste maailmakirjandusse kuuluvate autorite teoste meisterlikud vahendused.Alates 1970. aastaist avardas Jaan Kross oma suure proosaga eesti kultuuriruumi rahvusvahelistesse mõõtmetesse. Tema romaanid, novellid ja näidendid kasvatasid meile seni ülaltpoolt lubatud ja dikteeritud ajaloo tasandikule juured ja lisasid sügavuse mõõtme.Üksteise järel said meile tuntuiks või naasesid kultuurimällu kroonik Balthasar Russow, tsaari trotslik hull Timotheus von Bock, õigusteadlane Friedrich Martens, optik Bernhardt Schmidt ja palju teisi ajaloolisi nimesid, ja nimed ei olnud pärast seda enam ainult nimed. Me mõistsime, kui rikas on meie ajalugu tegelikult ja kui väärikat hoidmist ja uurimist meie minevik meilt endilt nõuab. See oli kutse samasugusele hoolitsusele, nagu aednik kannab hoolt oma taimede eest. Nende teoste sünni järel ühtäkki oli meil olemas mees, kes samavõrd kui eesti kirjandusse, kuulus enesestmõistetavalt ka maailmakirjandusse. Kui Jaan Kross jõudis oma teostes Eesti Vabariigi loomise aega, siis aitas vanade asjade väljakaevamine ajaloo sügavusest ja pealesunnitud unustusest kaasa ka omariikluse taastamisele kaasajas. Kuid mis võiks olla üllam rahulolu allikas loojale, kui mitte tema loomingus seatud eesmärgi ja ideaalide teostumine tegelikkuses! Kirjutada oma ajale, kuid ulatuda sellest üle, rääkida oma väikesele rahvale, kuid nii, et see huvitaks ka ülejäänud suurt maailma, ja selle läbi luua oma rahvas suureks!Jaan Kross ei olnud ainult kirjanik ega ainult sõnameister. Ta oli kriitiline mõtleja, kelle sõna kostus üle keelepiiride ja küündis üle kirjanduse serva, mõjutades ühiskonda tervenisti ja igal tasandil. Tema tark ja tasakaalukas ning vajadusel ka õigustatult salvav sõna oli oodatud nii publitsistikas kui usutlustes. Võib ju väitagi, et tema ajakajalisi kirjutisi ajendas sageli poleemiline kirg või isegi raev. Kuid see oli alati terve ja haritud inimese sõnaosav ja kultiveeritud, lausa esteetiliselt nauditav ja pidevuseihast laetud raev, milles vastase põrmustamiseks olid abiks teravmeelsus ja juriidilisest haridusest pärit arutlusoskus.Sõna oli relv, ning Jaan Kross valdas imetlusväärset oskust lüüa vastast tema oma relvaga. Teisiti olnuks see totalitaarses ühiskonnas ka mõeldamatu. Kui Jaan Krossi esimene ja suurim ajalooline romaan „Kolme katku vahel” algab köielkäimise episoodiga, siis iseloomustab see tasakaalu hoidmine suurepäraselt ka tema enese loomingut. Lubatuse ja lubamatuse ning ajaloolise tõepära ja usutavuse piiril balansseerides ei hoidnud ta kunagi tagasi sulge, kui avanes võimalus rüütellikeks hoopideks isikuvabadust ja inimväärikust ahistavate piiride ja bürokraatia pihta.Austatud kirjanik Jaan Kross! Hea kolleeg ja armas Vana Jaan! Sa oled elanud pika, töise ja rikka elu, ja oled meile jätnud küllusliku pärandi. Su rikkus on olnud nii mõõtmatu, et sellest on jagunud meile kõigile. Ja just sellepärast võid Sa nüüd puhata, olgu siis vaba kodumaa mullas või pilvede taga või sinise mere ääres, kus kõik inimesed on sündinud.Sa võid puhata rahus, sest Su tööl ja aadetel on järgijaid.

Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium
Eesti Kirjanike Liit
Eesti Kirjandusmuuseum

In memoriam Jaan Kross

Täna meie hulgast lahkunud kirjanik Jaan Krossist sai klassik juba eluajal. Ta oli kõige enam, kui mitte enim loetud ja tõlgitud eestlane maailmas. Tema loomingu järgi teab muu maailm Eestit ja eestlasi.Kogu Krossi looming keskendus oma rahvale ja riigile. Ajalugu taastava ja komponeeriva loojana leidis Kross eestluse juuri sealtki, kuhu teiste pilgud varem ei ulatunud. Ta kirjutas noist asjust siis, kui see meie rahvale oli väga raskeks tehtud ning viisil, millest lugeja ometi ühemõtteliselt aru sai.1920. aastal sündinuna kuulus Kross ühtaegu kõige õnnelikuma, samas kõige traagilisema saatusega Eesti põlvkonda. Ta sündis ja kasvas üles, sai parima võimaliku hariduse iseseisvas Eesti Vabariigis, lõpetades Westholmi Gümnaasiumi ja astudes 1938. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda.Aga ta nägi ka meie iseseisvuse kaotust. Eesti aateile kindlaks jäädes, ühe ja sellesama asja eest - tegevus Eesti Rahvuskomitees - tuli Krossil kannatada nii natside kui kommunistide vangistuse ja küüditamise läbi. Mõlema kuritegeliku režiimi ühesugune käitumine pani meistri enda hiljem sageli muigama, nägema ja näitama ajaloo irooniat.Krossi looming aitas Eesti rahval säilitada iseolemise tahet, meie keelt ja kultuuri. Ta oli üks nendest, kes hoidis rahva vaimuvärskust ja seadis meid valmis kasutama võimalust Eesti iseseisvuse taastamiseks. Sõna ja mõtte jõuga tehtu eest omistas president Lennart Meri Jaan Krossile Riigivapi I klassi teenetemärgi.Rahva kirjanik on lahkunud. Need, kes temaga koos pikka teed käisid, ja need, kellele ta teed näitas, jäävad teda siira tänu ja austusega mäletama.Minu südamlik kaastunne kuulub Jaan Krossi perele ja tema lähedastele.

Toomas Hendrik Ilves
Vabariigi President